YOUTUBE: Politsei räägib roolis mobiiltelefoniga!

 Negatiivne artikkel

Autor:

Oli politsei riietes :) aga isikliku autoga:) auto reg nr 569 EHA ! nooremapoole politseinik!
Asi toimus Tartus riiamäest alla sõites :) Kuupäev 22. ‎jaanuar ‎2012‎. a.,

Politsei 25.mai

Erariietes ametnik

 

EKSPRESS: Miks mind hullumajja saadeti?

Negatiivne artikkel!

Soovitan head lugemist kus politseitöötaja, täpsemalt menetleja,  otsustas saata kõrgharidusega õppejõu ekspertiisi. Probleem on selles, et see on seadusega lubatud, aga politseiametnik soovis kättemaksta temajaoks arusaamatu nalja pärast...

Eesti mees ja tema õiglustunne: Kui politseinik ütleb Jaan Keerdole “püsti!”, küsib Keerdo kõigepealt “miks?”. Sellise suhtumisega ajas ta juhtumit menetleva prokuröri nii närvi, et see saatis ta hulluarstide jutule.

Prokurör kupatas halba nalja teinud õppejõu hulluarstide jutule. Juhtum tekitab küsimuse, kas ei määrata kohtu­psühhiaatria ekspertiise liiga kergekäeliselt.

Keerdo juhtumit mullu sügisel lahanud Eesti Ekspressi andmetel sattus mees uurimisasutuste huviorbiiti seoses naabriga tekkinud tüliga. Nimelt leidis mullu kevadel Tartus asuva Vanemuise 8 korteriühistu esinaise Kai Kuuspalu ja Keerdo vahel aset vahejuhtum. Keerdo tegi sellel päeval elukaaslase korteris remonti, loopides ehitusprahi aknast välja konteinerisse, kuni aknale ilmus proua Kuuspalu ja nõudis, et omavoli lõpetataks, vahendas BNS.

Kai Kuuspalu väitel polnud majarahvast toimuvast teavitatud ja kõik kohad olid tolmu täis. “Võtsin fotoaparaadi ja pildistasin nende tegevust. Õhus lennanud tolm määris mu auto ära. Küsisin Keerdo käest, kas ta maksab mu autopesu kinni. Ta läks närvi ja viskas mulle ehitusprahti näkku. Kutsusin politsei,” tõi Eesti Ekspress ära Kuuspalu sõnad.

Detailne ning tasuline artikkel Eesti Ekspressis!

Lühendatud artikkel Delfis!  

EPL: Raivo Murde: Nii kaob usk politseisse

Negatiivne artikkel
Nüüd ei aita muud, kui tuleb helistada „Võsareporteri” või „Pealtnägija” saatesse! Kuni viimase ajani suhtusin sellistesse avaldustesse kerge irooniaga ja soovitasin inimestel pöörduda oma murega meedia asemel vastava ametkonna poole, kelle ülesanne on kodanikke abistada. Ei enam.

Lugu on järgmine: minu tuleval kuul 16-aastaseks saavalt pojalt varastati volbriöö õhtul Keila keskpargis jalgratas. Sellal kui ta sõbraga juttu vestis, sõitis üks tegelane sellega lihtsalt minema.

Loomulikult helistas ta esimese asjana politseisse, mille Keila jaoskond asub sündmuskohast saja meetri kaugusel. Palus kiirelt abi, kuna jälitas parajasti sõbraga rattavarga kolme kaaslast. Kui politsei veerand tundi hiljem saabus, olid tegelased juba kõik oma teed läinud.

 Ratas on nüüd käes. Kurb on aga see, et 16-aastane noormees ja kümned tema sõbrad Keilas on kaotanud igasuguse usu Eesti politseisse. Just selles vanuses kujuneb noortel välja maailmapilt ja ma tõesti ei tea, mil moel saaks Eesti politsei nende silmis oma mainet parandada. 

Täispikkuses artikkel Eesti Päevalehes. 

Järgmine kiirreageerija eirab seadust - 24. mai

Negatiivne artikkel

Esitati kaebus kiirreageerija Andrei Korešnjak-i vastu:

Nimelt rikkus politseiametnik teenistuskohustusi täites Eesti Vabariigis kehtivat liiklusseadust §33, punkti 11.

Jagu 5 - juhi liiklusreeglid, paragrahv 33, punkt 11:

(11) Juhil on keelatud:
 1) tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes; 

 

Minu (toim - saatja) poolne seletuskiri:

Nägin 24. mail, kell 15:45, vanalinna territooriumil sõitmas politseibussi, numbriga 3081. Politseibussi juht sõitis ning rääkis samalajal telefoniga. Pildistasin politseiametniku viru väravate juures, lillekioskite ees, kõnniteel, täpselt 6 sekundit. Bussi taga istus keegi kolmas ametnik ning nähes, et jäädvustan rikkumist, haaras ta juhilt telefoni ära.

Järgnes minu peatamine ja küsitlemine. Kiirreageerija A. Korešnjak küsis koheselt, et miks ma pildistan – vastuseks sai, et juht (A. Korešnjak) rikkus liikluseeskirja. Järgnes soov näha minu dokumenti, millest keeldusin ja põhjendasin ka ära (Isikusamasust võib teha ainult avaliku korra eest vastutavale isikule).

Ametnik soovis teada, mis seadust ta rikkus ning vastasin, et ma ei ole kohustatud talle midagi ütlema. Soovisin teada, kas ma olen kinni peetud või võin ära minna. Meie vastastikune küsitlemine kordus kolm korda. Kuna mulle ei vastatud, et ma oleks kinni peetud, läksin edasi vanalinna suunas.

Politseiametnik sõitis täpselt minu ette ning tegi oma mobiiltelefoniga pilti. Küsisin koheselt 2 korda ta nime, vastust ei saanud ning ametnik sõitis minema. Piltidel on aga tema nimi jäädvustunud.

Kaebus ei ole seotud politsei- ja piirivalveseaduse vaid liiklusseaduse rikkumisega.

Kas tegu on suure rikkumisega? Ei ole, aga rikkumine on rikkumine, eriti vanalinnas sõites peab olema väga tähelepanelik.

Politsei 22.mail

Politsei peatas auto - trahv

 

 

 

Alkoholi joobes isik viidi jaoskonda

TÄNAVAMUUSIK – AVALIKU KORRA RIKKUJA

Negatiivne artikkel
Me kindlasti oleme Tallinna vanalinnas liikudes kuulnud meeldivat meloodiat.

Laupäeva pärastlõunal, 19. mail,  jäi vanalinnas ja eriti Viru väravate juures liikudes kõrva väga hea muusika. Muusikat tegid Lätist pärit muusikud. Nende muusika oli kaasahaarav ning hoidis meeleolu kõrgel. Väga paljud inimesed viskasid neile ka münte ja lausa tantsisid kaasa.

Kui see lugu olekski nii ilus, siis ei oleks seda siin kirjas...

Saabus Munitsipaalpolitsei (3 roheliste riietega... klouni) kes käskisid Läti poistel lahkuda. Nende käitumine oli üleolev ning nad isegi ei tutvustanud ennast. Ühesõnaga tulid kolm rohelist Shrek-i ja mängides Eesti Politseid, käskisid poistel lahkuda. Öeldes kõigest, et emaspäevast reedeni on lubatud mängida ja nädalavahetusel ainult eriloaga.

Siinkohal rõhutaks, et Läti muusikud ei saanudki aru, et tegu ei ole Eesti Politseiga.

Nähes Shrek-ide üleolevat käitumist, tuli poisse kaitsma mitu kodaniku (hiljem lausa seltskond, kes hakkasid laulma). Siinkohal haarasin ka mina kaamera ja hakkasin nendele vastu. Kuna tegu on mittevajaliku ning ebanormaalse organisatsiooniga, tuli meil seletada ka muusikutele, et tegu pole Politseiga ning nende sõna ei maksa mitte kui midagi. Siinkohal ei tasu nendest ka rohkem rääkida ja soovitasime tungivalt neil kutsuda Eesti Politsei, kui on probleem. Nende probleemiks oli Tallinna Linnaeeskirjad, mis keelavad Tallinna vanalinna territooriumil laupäeval ja pühapäeval eriloata mängida. Pööran tähelepanu, et tegu ei ole seadusega, vaid tegu on eeskirjaga.

Muusika sai taaskord alata – kuniks saabuski lõpuks EESTI POLITSEI. Siinkohal suured kiitused politseiametnikule rahuliku ning professionaalse käitumisega. Paraku mis oli tema tuleku põhjus? Põhjuseks oli väljakutse kui avaliku korra rikkumine. Kas tegu oli juhusega või valetas politseiametnik oma tuleku põhjusega – juhuslikult peale MUNPOL-i lahkumist, ja politseiga ähvardamist, saabuski patrull.

Politsei töömaailm

Politseiametnikud püüavad Piirivalve vanade autodega seaduserikkujaid, et esimesel võimalusel trahvi teha.
(17. mai 2012)

Taaskord trahv, trahv ja veelkord trahv... (2. mai 2012)

Ametivendadele takso eest. Ülikonnaga isik toodi vanalinna politseiautoga, kus ta jätkas oma väga vajaliku teekonda. (10. mai 2012)

ERR: Keskkriminaalpolitseinik peeti altkäemaksu võtmise kahtlusega kinni

Negatiivne artikkel

Neljapäeva õhtul pidasid kaitsepolitseiameti töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni keskkriminaalpolitsei menetlusbüroo ametniku Maksim Viksi.

 Viksi kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb altkäemaksu võtmist ametiisiku poolt. Kohtus süüdimõistmisel võib taolise kuriteo eest karistuseks olla kuni viieaastane vangistus, teatas riigiprokuratuur.

"Kuigi õigustmõistvaid otsuseid teeb Eestis kohus, on asjaolu, et keskkriminaalpolitsei töötaja tegevus on andnud alust kuriteokahtlustuse esitamiseks, äärmiselt kahetsusväärne ja seab avalikkuse ees paratamatult kahtluse alla terve asutuse ja kõigi ausate kolleegide maine," ütles Raigo Haabu, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal.

 Artikkel täispikkuses ERR uudistes!

ERR: Maruste: kapol on lastud kasvada võimsaks

Negatiivne artikkel
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, endine Riigikohtu esimees ja aastaid Euroopa Inimõiguste Kohtus töötanud Rait Maruste lubab pärast tervenemist tegelema hakata väga isepäiseks muutunud kaitsepolitsei teemaga.

 "Mind häiris tõsiselt, et 500eurose väidetava altkäemaksu pärast aeti Keskerakonna bürood läbi otsima mitukümmend kapo töötajat."

"Sarnasel juhtumil Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis poleks hetkegi kõheldud, et teha otsus - see oli ebaproportsionaalne jõukasutus," põhjendas ta.

 Maruste räägib intervjuus, et Eesti liigub politseiriigi suunas, riigikogu julgeolekuasutustel tegelikku võimu kapo üle ei ole ning kapos on tema sõnul veel ka süsteemi viga, sest neil on ka uurijad, mis reeglina ei ole luureorganisatsiooni ülesanne.

Täispikkuses artikkel ERR uudistes!

ERR: Laanet ja Anvelt: õiguskaitseasutustes jääb puudu avatusest

Arutlev artikkel

Politseiriiki Eestis ei ole, kuid mõned asjad õiguskaitseasutustes on kreenis ja avatust on liiga vähe, leiavad riigikogu liikmed, endine siseminister Kalle Laanet (parteitu) ja endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt (SDE).

 "Meie õiguskaitseorganid on ära unustanud, et me elame täiesti muutunud maailmas - muutunud maailmas selles mõttes, et meie ühiskond on demokraatlikum ja avatum, ja see tähendab seda, et meie inimesed ja avalikkus ootavad tunduvalt rohkem selgitusi teatud asjade osas, teatud konkreetsete menetlustoimingute osas. Kuid õiguskaitseorganid - eriti läbi prokuratuuri - kipuvad ütlema minimaalselt, mis tähendab seda, et see tekitab inimestes vastakaid arvamusi. Ja kui lõpptulemus saab olema selline kui viimastel päevadel on kajastatud, siis see tekitab tõsist frustratsiooni avalikkuses ja sellest ei saada aru. Ja tekivadki sellised tunded, nagu oleks tegemist politseiriigiga," rääkis Kalle Laanet intervjuus ETV saatele "Terevisioon".(17.05.2012)

Andres Anvelt Eestis politseiriiki siiski ei näe, küll aga ülepolitiseeritust ühiskonnas. 

VIDEO ja täispikkuses artikkel ERR Uudistes

POSTIMEES: Premeeriti head tööd teinud politseiametnikke

POSITIIVNE ARTIKKEL
Rotary klubi premeeris täna parimaid noori politseiametnikke ning parimat koerajuhti ja teenistuskoera.

Tallinna Rotary klubi tunnustab preemiatega parimad politseinikke alates 2001. aastast. Preemiate eesmärgiks on väärtustada ja tunnustada Eesti politsei tööd kuritegevuse vastases võitluses. Alates 2001. aastast on Rotary klubi tunnustanud kokku 40 politseinikku ja 12 teenistuskoera.

Täispikkuses artikkel Postimees.ee

YOUTUBE: Politsei rahva vastas

NEGATIIVNE ARTIKKEL

Ehtne näide, kes on kelle jaoks!

Inimlikus vaatenurgas on arusaadav, et neile on antud korraldus, KÕRGEMALT POOLT, mitte lasta isikuid kindlalt tänavalt läbi. Aga inimlikult ei saa ma aru sellest, miks juhitakse inimesi, kes on meie kaitseks ja meie jaoks, oma rahva vastu?

Mida oleks saanud politseiametnik sellisel juhul teha? Ega ta ei olekski saanud midagi teha. Tema on valinud selle tee, et ta kuulab oma ülemusi, kes kuulab poliitikuid ja firmajuhte.
Füüsilist kontakti ei vabanda miski - kui politseiametnikul on oht tema julgeolekule, võib ta füüsiliselt ennast kaitsta. Omamoodi küsimus on, kas tegemist oli tema julgeoleku ohuga.


Aga kelle jaoks on need tänavad? Poliitikute või rahva?

Kodanikul oli põhjust olla ärritatud sellisest tegevusest.
Meile on vabadus võidetud, ja nüüd ei saa rahulikult kojugi jalutada...

YOUTUBE: Politseiametnik keelab filmimise!

NEGATIIVNE ARTIKKEL
Leidsin internetist huvitava video kus vabale inimesele (kes me kõik peaksime olema) öeldakse, mida ta peab tegema.

Kohe huvi pärast tahaks teada, mille alusel keelab politseiametnik telefoniga filmimise? Samuti miks on vaja füüsüilist kontakti, kui ametnikule ei meeldi see, mida te võite teha?

Vastuseks: teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine.
(PPVS § 86 punktis 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu)



Kuna politseiametnike puhul on tegemist riigivõimu esindajaga, on nende tegevus avalik ning seadus ei keela politseiametnike pildistamist/filmimist!

Rääkimata avalikust kohast...

POSTIMEES/DELFI: Liikluspolitseinikud said altkäemaksuks ahvenafileed, angerjat ja 24 purki õlut

NEGATIIVNE ARTIKKEL
Pärnu maakohus mõistis kolm Lääne prefektuuri politseinikku süüdi  altkäemaksu võtmises. Üht meest süüdistati ka altkäemaksu vahendamises ning ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumises. Süüdi mõisteti ka politseiametnikele liiklustrahvist pääsemiseks ja info saamiseks altkäemaksu andnud kolm meest.

Süüdistuse kohaselt jätsid liiklusjärelevalvet teostanud politseinikud Rainer Künnapuu ja Kaido Must 2010. aasta suvel kolleegi Jüri Pildi palvel vormistamata tema tuttavate Kristjan Seero ja Ahti Käsi liiklusrikkumiste materjalid ning said selle eest altkäemaksu, teatas Pärnu maakohus.

Lisaks andis Pilt oma tuttavale Lauri Alule teenete vastu mitmel korral teada liikluspatrulli asukohast; samuti rikkus ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustust, edastades mitmele oma tuttavale politseiinfosüsteemist KAIRI andmeid erinevate sõidukite omanike kohta.

Altkäemaksuna andis Seero Pildile ahvenafileed ja angerjat ning Käsi 24 purki õlut, mille Pilt vahendas Künnapuule ja Mustale. Alu vahetas Pildi kasutuses olnud sõiduautol freooni.


Täispikkuses artikkel Postimees.ee
Täispikkuses artikkel Delfi.ee

Politseiametnikud täitsid teenistuskohustusi mittenõuetekohaselt!

NEGATIIVNE ARTIKKEL
Täna, 7. mail, jõudis minuni vastus Politsei- ja Piirivalveametist.

Orginaalpilt kiirreageerimisüksuse liikmetest, kelle arust vanalinnas
pildistamine on kahtlane

Distsiplinaarmenetlus on lõpetatud ning politseiametnikud läksid vastuollu seadustega.

Isikusamasust (isiku kontrollimine) võib tuvastada vaid juhul, kui see on :

1. Vajalik ohu väljaselgitamiseks
2. Ohu tõrjumiseks
3. Korrarikkumise kõrvaldamiseks

Siinkohal võib antud meedet kohaldada AINULT avaliku korra eest vastutava isiku suhtes.



Politseiametnike pildistamine on seadusega lubatud, sest tegu on riigivõimu esindajaga. Seega ei olnud ma toime pannud õigusrikkumist ning Politsei- ja Piirivalveseaduse mõistes ei olnud ma avaliku korra eest vastutav isik. 

Seetõttu ei olnud politseiametnikel mitte mingisugust alust minu isikusamasuse tuvastamiseks.


Lisaks kõigele sellele oli alusetu veel minu suhtes turvakontrolli teostamine ning minu seljakoti läbivaatamine.



LÕPPVASTUS:
Politseiametniek tegevuses tuvastati distsiplinaarsüütegu - teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine.




Tuleb mainida, et vastuskirjas leidub mitu huvitavat (väga valet) fakti.

1. Politseiametnikud väitsid, et minu vastused pildistamise kohta olid erinevad (alguses olevat ma väitnud, et teen pilte mingisugusele ühingule - no tere taevas) ning seetõttu tuli kontrollida minu dokumenti.
   
   Rõhutan siinkohal, et esimese asjana küsiti minult dokumenti, mitte ei küsitud, miks ma pilti teen!!!
   
2. Politseiametnikud tunnistavad, et soovisin ALGSELT protokolli minu kontrollimisest. Nende väitel loobusin protokollist, kui küsisin, kas minu kontrollimine kantakse ka registrisse.
   
   See paraku on vale. Viimase asjana küsisin veel, kas mulle ei tehta siis protokolli kontrollimisest? Öeldi, et võin politseijaoskonnast mingit paberit küsida.
   
    

Siinkohal tahaks kõigile meelde tuletada, et Politseil pole mingit õigust Teie kontrollimiseks alusetult. Esimese asjana küsige alati, kas TE OLETE KINNIPEETUD VÕI VABAD MINEMA! Samuti jätke meelde politseiametnike nimed ning tehke arupärimised!

Arupärimisi tehes muudame Politsei- ja Piirivalveameti paremaks. 


TEADKE ENDA ÕIGUSI!

DELFI: Kogemused Viljandi linna politseinikega: uskumatu hoolivus ja abivalmidus!

POSITIIVNE ARTIKKEL
(AUTOR) Olen väga rahul Viljandi linna politseinike tööga, sest senimaani on mul olnud väga meeldivad kogemused. Sooviksin mõnest enda kogemusest ka teile kirjutada.

Kolisin veidi aega tagasi Viljandisse ja kohe alguses tunnetasin, et selles linnas on väga positiivne aura ning meeldivad ja mõistlikud inimesed on igas mõttes silmapaistvalt esiridades.  

Politseinikud on siin linnas säärmiselt mõistlikud, konkreetsed ning teavad täpselt, kuidas peab üks korralik politseinik oma töösse suhtuma. Nimelt juhtus mul selline asi, et minu auto läks linnast välja sõites maanteel katki. Vaevu jõudsin autost välja tulla, kui peatus politsei patrullauto, politseinikud tulid kenasti naeratus näol minuni ja küsisid, kas mul on abi tarvis, et auto tee äärde lükata.   


Loe lähemalt DELFI-st!

POSTIMEES: Mihkel Tomberg: kas reeglite täitmist võib kontrollida vahendeid valimata?

NEGATIIVNE ARTIKKEL
Mihkel Tomberg, Pärnu Vanalinna põhikooli 9. klassi õpilane 


Arvamustoimetus sai kirja õpilaselt, kes kirjeldab koolis läbi viidud karmiilmelist politseireidi ja küsib, kas need peaksid ühes õigusriigis ikka sel viisil toimuma. Postimees küsis kommentaari politseilt. Avaldame nii kirja kui sellele saadud vastuse.



Eesriie tõuseb. Vaatajale avaneb järgmine pilt ühest põhikoolist. Õpetaja seisab rahulikult tahvli juures ning seletab tema ees istuvale klassile midagi tahvli pealt. Õpilastel on raamatud ja vihikud ees lahti, enamik kuulab õpetajat, mõned vaatavad aknast välja, tagumises reas sosistab keegi vaikselt.

Äkki lükatakse klassiruumi uks lahti. Kõigi klassisolijate pilgud pöörduvad uksele. Ruumi astuvad vormiriides inimesed koos koertega. Nad käsutavad kõik õpilased pinkide juurde seisma. Õpilased tõusevad, saamata isegi aru, mis toimub. Vormikandjad kõnnivad läbi klassi ja juhivad koerad õpilaste juurde. Mõned õpilastest käsutatakse välja ja lastakse asjad kaasa võtta. Väljaastunud õpilased käsutatakse näoga seina poole seisma, samal ajal peab nende selja taga valvet mundrimees. 

Täispikkuses artikkel Postimehes! 

Politsei: koolireide tegevad politseinikud pole kurjad, vaid konkreetsed

 Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Karin Uibo selgitab, et koolides läbi viidavate kontrollide eesmärk ongi noori üllatada ning tõredad või kurjad võivad tunduda politseinikud, kes on konkreetsed.

Politsei poolt koolide külastamine ja seal kontrollreidi korraldamine toimub reeglina koolipoolsel initsiatiivil. Palveid koolide külastamiseks on alati rohkem, kui jõutakse neid ellu viia. Seetõttu ei tulda kooli ilma konkreetse eelinfota, sellele eelneb alati vihje või kahtlus, mida tuleb kontrollida. Kahtlused ja võimalik politsei töötaktika ning lähenemine probleemile arutatakse alati enne kooli juhtkonnaga läbi.
Laste jaoks on politseinike klassiruumi sisenemine alati üllatus ja see on ka eesmärk. Politseil on kindel protseduur taoliste kontrollimiste läbiviimseks. Sisenedes klassiruumi selgitatakse, mis täpselt hakkab toimuma. Politsei jagab korraldusi, kas võib oma kohapeal istuda või tuleb püsti tõusta. Kui politseike hääl tundub kurja või tõredana, siis tuleneb see konkreetsusest.

Täispikkuses artikkel Postimehes!