Negatiivne artikkel!
Neiu väidab, et kui ta reede öösel sõpradega väljas oli, sõitis
Tallinna vanalinnas patrulliv politseiauto tal hüppeliigesest üle, ilma
et autos olnud mundrikandjad sellest arugi oleks saanud. Politsei sõnul
pole neiu väited kinnitust leidnud.
Kui auto oli mööda sõitnud, vaatas Kätlin sellele järele, ja hetkel, mil
ta pea auto poole pööras, hüüdis heledapäine umbes 30aastane
politseinik talle juhi kõrvalistuja aknast: "Mine koju magama!" Mis
naispolitseinikku niiviisi hüüdma ajendas, ei oska Kätlin öelda, sest
selle ajani polnud keegi vaikselt mööduvast politseiautost väljagi
teinud. "Kas nii käituvadki meie korrakaitsjad?" imestab ta.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul sai politsei
juhtimiskeskus laupäeva varahommikul kell 2.52 kõne, milles väideti, et
politseiauto sõitis umbes poole tunni eest üle tütarlapse jala. "Kuna
neiu oli juba kiirabiga traumapunkti toimetatud, ei õnnestunud
politseinikel sündmuskohalt teda ütluste andmiseks kätte saata. Samuti
ei õnnestunud korrakaitsjatel teda tabada haiglas, kuna ta oli sealt
lahkunud." Uldrichi sõnul on juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks võetud
selgitused toona tööl olnud politseipatrullilt. Samas nendib ta:
"Tänase päeva seisuga ei ole tütarlapse väited kinnitust leidnud."
Täispikkuses artikkel Õhtulehe portaalist!
Friday, September 28, 2012
Saturday, September 22, 2012
Politsei - palk väike, rahvas vihkab ja süsteem ei salli?
Negatiivne artikkel!
DELFI: Prokurör loodab, et aasta tingimisi hirmutab politseinike ründamise eest
DELFI: Prokurör loodab, et aasta tingimisi hirmutab politseinike ründamise eest
Kuue Viljandis
politseinikke peksnud pätiga kokkuleppemenetluses leebed karistused
kokku leppinud prokurör Jane Pajus loodab, et aastane tingimisi
vangistus hirmutab kurjategijaid politseinike ründamise eest.
Nimelt selgus, et kolm eelmise aasta oktoobris politseinikke rünnanud meest said tingimisi karistused ning
politseiniku ninaluu puruks peksnud kurjategijat karistati üksnes aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega.
Lõuna prokuratuur ei soovinud eile Delfile seda pikemalt kommenteerida ja teatas üksnes, et kohtuotsuse
teatavakstegemisel juunikuus on prokurör kohtuotsust uudistesaatele Reporter piisavalt selgitanud.
Reporteri uudises rääkis Pajus, et kolm varem kriminaalkorras karistamata isikut, kelle osalus selles kuriteos politseinike ründamisega piirduski ja kes ei tunginud võõrale territooriumile ja ei kasutanud vägivalda tsiviilisikute vastu, said kõik aastase vangistuse erinevate vabastustingimustega.
"Ma loodan, et üldsus saab aru ja mõistab seda, et korrakaitsjad ei tegutse ilmaasjata, korrakaitsjate korraldustele tuleb alluda," lisas Pajus.
Politsei peadirektor Raivo Küüt nõudis täna aga politseinike ründajatele karme karistusi. "Need, kes tõstavad käe politseiniku vastu, tõstavad käe riigi vastu ja siin peavad olema keskmisest kõrgemad karistused," lausus Küüt.
Täispikkuses artikkel Delfi.ee portaalis!
Antud karistusi lugedes ei oska ma küll öelda kas ma olen hämmingus... ma olen väga vihane sellise "õigeksmõistmise" pärast!
"Politseiametnike ründamine on ka ründamine Eesti riigi vastu" on meie seisukoht!
ÕHTULEHT: "Iga teie sõna võidakse kasutada teie vastu."
Artikkel politseivaatlejast!
Millised on politseiniku, munitsipaalpolitseiniku ja turvamehe ning mundrimeeste tähelepanu alla sattunud kodaniku õigused ning kohustused?
Netiavarustes levib video, kus end politseivaatlejaks nimetav mees filmib Tallinnas arvatavalt liiklusrikkujaga tegelevaid politseinikke ning kui politseinik filmija eesmärki ja dokumenti küsib, hakkab mees segaselt ehkki enesekindlalt seadusele viidates põhjendusi tooma, miks mitte dokumenti näidata.
"Praegu te rikute seadust," teatab end laiema avalikkuse eest varjav vaatleja.
Politseinik teatab vastu, et vaatleja isik tundub talle kahtlane ja see on piisav põhjus isiku tuvastamiseks. Eriti segaseks läheb olukord siis kui tuleb jutuks, et dokumendi näitamisest keeldumise puhul tuleb filmija viia isiku tuvastamiseks jaoskonda – kas see tähendab, et filmija on kinni peetud või mitte? Ühelt poolt keegi kinni ei hoia, samas ära ei luba politseinik ka minna.
Meeldiv lugemine Õhtulehe veebiportaalis!
On tervitatav, et oleme suutnud "oma asja" laieldasemalt teemaks võtta.
Üldsusele arusaadavamaks tehes, seletan lahti ka antud lõigu:
Nagu politseivaatleja oma blogis tunnistab, soostus ta pärast salvestuse lõppu siiski politseiautosse minema, kus koostati tema käitumise kohta ka protokoll. Samas jääb ta endale kindlaks, et politsei seadusi ei tunne.
Igal inimesel, keda kontrollitakse tänaval, on õigus NÕUDA politseiametnikelt protokolli Sinu kontrollimise detailidest (miks, kus, millal jne). Antud protokoll ongi isikutuvastamise protokoll - MINU NÕUDEL!
Isikut võib tuvastada juhul, kui isik on avaliku korra eest vastutavaks. Ehk ta on rikkunud seadust. Antud juhul, kus kodanik jälgib "watching the watchmen" riigiesindajate tegevust, oli tegu hirmutav politseiametnikele ning läksid vastuollu ka seadustega. Politseiametnik oli teadlik enda filmimisest.
Ja kaebust antud ametniku suhtes esitatud ei ole ja põhjendus on inimlik - teadmatus ei pea olema alati karistatav ja siiralt lootes oleme veendunud, et antud patrull on nüüd teadlikum kuidas ja millal isikut kontrollida võib. Seega töövõit on olemas!
Rääkides töövõidust, tervitame Politsei- ja Piirivalveameti siseveebi lugejaid, kellele on loodud artikkel sisuga "kuidas käituda fotograafiga"!
Millised on politseiniku, munitsipaalpolitseiniku ja turvamehe ning mundrimeeste tähelepanu alla sattunud kodaniku õigused ning kohustused?
Netiavarustes levib video, kus end politseivaatlejaks nimetav mees filmib Tallinnas arvatavalt liiklusrikkujaga tegelevaid politseinikke ning kui politseinik filmija eesmärki ja dokumenti küsib, hakkab mees segaselt ehkki enesekindlalt seadusele viidates põhjendusi tooma, miks mitte dokumenti näidata.
"Praegu te rikute seadust," teatab end laiema avalikkuse eest varjav vaatleja.
Politseinik teatab vastu, et vaatleja isik tundub talle kahtlane ja see on piisav põhjus isiku tuvastamiseks. Eriti segaseks läheb olukord siis kui tuleb jutuks, et dokumendi näitamisest keeldumise puhul tuleb filmija viia isiku tuvastamiseks jaoskonda – kas see tähendab, et filmija on kinni peetud või mitte? Ühelt poolt keegi kinni ei hoia, samas ära ei luba politseinik ka minna.
Meeldiv lugemine Õhtulehe veebiportaalis!
On tervitatav, et oleme suutnud "oma asja" laieldasemalt teemaks võtta.
Üldsusele arusaadavamaks tehes, seletan lahti ka antud lõigu:
Nagu politseivaatleja oma blogis tunnistab, soostus ta pärast salvestuse lõppu siiski politseiautosse minema, kus koostati tema käitumise kohta ka protokoll. Samas jääb ta endale kindlaks, et politsei seadusi ei tunne.
Igal inimesel, keda kontrollitakse tänaval, on õigus NÕUDA politseiametnikelt protokolli Sinu kontrollimise detailidest (miks, kus, millal jne). Antud protokoll ongi isikutuvastamise protokoll - MINU NÕUDEL!
Isikut võib tuvastada juhul, kui isik on avaliku korra eest vastutavaks. Ehk ta on rikkunud seadust. Antud juhul, kus kodanik jälgib "watching the watchmen" riigiesindajate tegevust, oli tegu hirmutav politseiametnikele ning läksid vastuollu ka seadustega. Politseiametnik oli teadlik enda filmimisest.
Ja kaebust antud ametniku suhtes esitatud ei ole ja põhjendus on inimlik - teadmatus ei pea olema alati karistatav ja siiralt lootes oleme veendunud, et antud patrull on nüüd teadlikum kuidas ja millal isikut kontrollida võib. Seega töövõit on olemas!
Rääkides töövõidust, tervitame Politsei- ja Piirivalveameti siseveebi lugejaid, kellele on loodud artikkel sisuga "kuidas käituda fotograafiga"!
Monday, September 3, 2012
Haapsalu politsei komissari vägitegu?
Haapsalu Politseijaoskond on Meie lugejaskonna seas üks väga aktiivne jaoskond. Nimelt oleme saanud mitmeid ja mitmeid kirju kodanikelt kellega on käitutud valesti, samuti ka vihjeid Haapsalu Politseiametnike kohta. Järgnev on kiri lugejalt ja tema juhtumist:
Minuga juhtus aasta tagasi selline lugu:
Olles pesus kuulsin, et keegi laseb väga rahutult uksekella. Elukaaslane avas ukse ning politseinik hakkas tehda koheselt üle kuulama, samas jagades ka kriminaalmenetluse detaile.
"Kes sina oled, kus on see isik ja palju muudki", mida tavakodanikult ei küsita.
Saades vastuseks, et otsitud isikut eelmainitus kohas pole, lahkus politseiametnik. Paraku saabus ta järgmisel päeval, tagudes jala või rusikaga tugevasti vastu ust. Taaskord avades ukse oli vastas taaskord sama komissaar sama isikut otsimas. Seljas ei olnud ei vormiriietust ega ka tutvustanud ennast kui politseiametnikuna. Samuti küsisin: "Kas teie käisite eile samuti ukse taga?"
Vastuse sain jaatava ja otsustasin ametniku noomida, et sedasi ei kohelda asjasse mittepuutuvat isikut ja samuti ei ole vajadust minu ust niimoodi taguda. Ilmselgelt ei meeldinud Talle minu jutt ning lubas järgmisel korral ukse maha lüüa ja toa segi keerata - sõna otseses mõttes.
"Minul on see luba ja mind ei huvita, kelle korter see on", vastas Haapsalu politseiametnik
Siis otsustas komissar uksevahelt jõuga sisse trügida, ent ma lükkasin ta eemale ja sulgsin ukse öeldes: "Mina teiega suhelda ei soovi!"
Nähes enda eest tavariietes isikut ähvardamas minu kodu segi ajada, ajas hirmu peale.
Kirjutasin ka kaebuskirja Lääne Politseiprefektuurile. Vastuseks ei saanud ma ei vabandust ega ligilähedalegi vaid mulle öeldi: "Tegemist ongi väga agressiivse isikuga ja tal on need õigused olemas."
Sellised on meie riigiametnikud, kellele me palka maksame. Kahjuks enam kirjavahetust alles ei ole. Ja menetlust selle suhtes ei algatatud. Asi toimus Haapsalus 2011 suvel. Lihtsalt mõtlesin et jagan oma meeldivat kogemust.
Komissari nimi on meile teada!
Minuga juhtus aasta tagasi selline lugu:
Olles pesus kuulsin, et keegi laseb väga rahutult uksekella. Elukaaslane avas ukse ning politseinik hakkas tehda koheselt üle kuulama, samas jagades ka kriminaalmenetluse detaile.
"Kes sina oled, kus on see isik ja palju muudki", mida tavakodanikult ei küsita.
Saades vastuseks, et otsitud isikut eelmainitus kohas pole, lahkus politseiametnik. Paraku saabus ta järgmisel päeval, tagudes jala või rusikaga tugevasti vastu ust. Taaskord avades ukse oli vastas taaskord sama komissaar sama isikut otsimas. Seljas ei olnud ei vormiriietust ega ka tutvustanud ennast kui politseiametnikuna. Samuti küsisin: "Kas teie käisite eile samuti ukse taga?"
Vastuse sain jaatava ja otsustasin ametniku noomida, et sedasi ei kohelda asjasse mittepuutuvat isikut ja samuti ei ole vajadust minu ust niimoodi taguda. Ilmselgelt ei meeldinud Talle minu jutt ning lubas järgmisel korral ukse maha lüüa ja toa segi keerata - sõna otseses mõttes.
"Minul on see luba ja mind ei huvita, kelle korter see on", vastas Haapsalu politseiametnik
Siis otsustas komissar uksevahelt jõuga sisse trügida, ent ma lükkasin ta eemale ja sulgsin ukse öeldes: "Mina teiega suhelda ei soovi!"
Nähes enda eest tavariietes isikut ähvardamas minu kodu segi ajada, ajas hirmu peale.
Kirjutasin ka kaebuskirja Lääne Politseiprefektuurile. Vastuseks ei saanud ma ei vabandust ega ligilähedalegi vaid mulle öeldi: "Tegemist ongi väga agressiivse isikuga ja tal on need õigused olemas."
Sellised on meie riigiametnikud, kellele me palka maksame. Kahjuks enam kirjavahetust alles ei ole. Ja menetlust selle suhtes ei algatatud. Asi toimus Haapsalus 2011 suvel. Lihtsalt mõtlesin et jagan oma meeldivat kogemust.
Komissari nimi on meile teada!
Ametnik versioon Haapsalust
Kodaniku kiri muutmata kujul:
"kirjutan mureliku linnakodanikuna otse Teile, sooviksin, et
kommenteeriksite Haapsalu Politseijaoskonnas toimuvat seoses antud
Interneti saidil kirjeldatuga: http://politseivaatleja.blogspot.com/
(viitan postitustele pealkirjadega: Haapsalu Politsei odav ähvardus
ning hirmutamine; Haapsalu Politsei mängib taksot ning eirab
liikluseeskirju)
Kas Teile isiklikult ei tundu, et antud juhtumite puhul on
korrapidajad oma võimu kuritarvitanud? Samuti sooviksin teada, et miks
on Politseil nii vähesed seadusandlikud teadmised just Haapsalus?
(Olen nimelt viibinud pikemat aega Tartus ning Tallinnas ja ei saa
öelda sama sealsete korrapidajate kohta, kes vähemalt üritavad
selgitada missugusel ühel või teisel põhjusel kinni peeti). Ka tundub
mulle tihtipeale, et Haapsalu Politsei tegeleb tihti
pseudo-probleemidega nagu näiteks liigne tähelepanu alaealistele
ja/või 12km/h kiirust ületavatele juhtidele, samas kui pole saladus,
et tihtipealt kutsutakse Haapsalut lisaks Lastesõbralikule linnale ka
Narkopealinnaks?
Minu kirja eesmärk ei ole kedagi solvata või laimata, lihtsalt
linnakodaniku ning maksumaksjana tekkis küsimus, et kas ressursid
lähevad ikka 100% õigetesse kohtadesse?
PS, antud kiri on avalikult saadaval minu Facebooki Timeline'il. Teie
vastuse postitan samuti avalikult enda Facebooki leheküljele.
Lugupidamisega"
Vastus Haapsalu Politseijaoskonnast muutmata kujul:
Olen tutvunud Teie postitustega interneti lehel http://politseivaatleja.blogspot.com/
Kuna tegemist on ühepoolse info avaldamisega, siis ilmselt jääbki selle lugejatele mulje, justkui oleks Haapsalu politseinike teadmised seaduste tundmisel vähesed ja kuritarvitatakse politseile antud volitusi. Päris nii see siiski ei ole.
Mis puudutab teenistuses olevate politseinike või politseitehnika pildistamist, siis selles osas on Teil õigus, mingisugust keeldu fotode tegemisel ei ole. Seda on selgitatud ka meie ametnikele. Inimlikus plaanis mõistan politseinike arvamust, kuna õigus au ja väärikuse tagamisele laieneb üheaegselt nii isikutele, kelle tegevus ei ole kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all kui ka neile, kelle tegevus pakub huvi laiemale isikute ringile. Teisalt ei ole tegemist politseiametnike poolt sellise rikkumisega, mis vääriks pikemat käsitlust.
Küll aga pean Teile selgitama, et fotosid tehes ja neid internetis avaldamisel tuleb arvestada kolmandate isikute õigustele privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Kui politseinikud suhtlevad kolmandate isikutega, olgu siis tänaval, sõidukis või ka hoonetes, siis on need isikud allutatud politseitoimingutele (näit. küsitlemine ja dokumentide nõudmine: Politsei- ja piirivalve seadus, edaspidi PPVS § 7´16; riiklikule järelevalvele, või süüteomenetlustoimingule allutamine jne.) ja sellistel juhtudel tuleb politseil tagada nende inimeste põhiseadusega ja menetlusseadustikega garanteeritud õigusi. Sama kehtib sündmuskohtadel, kus politsei on õigus kehtestada viibimiskeeld sündmuskoha puutumatuse tagamiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks (PPVS § 7 ´31). Kuigi fotografeerimine avalikus kohas on lubatud, on siiski isikul õigus otsustada, kas teda jäädvustatakse või mitte. Samuti tuleb arvestada, et isik võib tunda ennast puudutatuna, kui teda seostatakse tegudega, mida ta ei ole pannud toime või sündmusega, milles ta ei ole olnud osaline. Siinkohal ma ei pea silmas teenistusülesandeid täitvaid politseiametnikke.
Ülaltoodu iseloomustab Teie blogis kirjeldatud juhtum, kus on lisatud fotod, kus politseinik võttis peale väikese tüdruku ja sõitis temaga minema, ei ole käsitletav taksoteenuse osutamisega. Antud juhul oli tegemist isikuga, kes leidis tänavalt eseme, mis tuli tema arvates politseile üle anda. Leiu vormistamiseks toimetatigi tütarlaps politseimajja ning hiljem tema soovitud aadressile. Seega on tekkinud olukord, kus asjasse mittepuutuv isik – tütarlaps – soovides käituda õiguskuulekana ja viia leid politseisse, on saanud teenimatult halvustavate kommentaaride osaliseks. See tekkis põhjusel, et kõrvalise isikuna Te ei saanud teada antud juhtumi faktilisi asjaolusid ja andsite neile oma tähenduse lähtudes eeldusest, et politseiametnik ei täida teenistuskohustusi nõuetekohaselt.
Kommenteerides Teie viidatud fotosid, millel on pildistatud politseisõidukit ja ühel fotol on näha politseiametnikku sõidukijuhina telefoniga rääkimas: need fotod ei anna objektiivset tõde. Politseiametniku sõnul sõitis ta politseisõidukiga, kui tema telefon helises, ta peatas sõiduki ja vastas telefonile. Samal ajal nägi ta, kuidas keegi peatus politseiauto juures ja tegi temast fotod. Antud juhul mingit liiklusseaduse rikkumist siin ei nähtu, kuna telefoniga suhtles sõiduki juht ajal, mil sõiduk ei liikunud. Tegelikult on Teie fotod sellele isegi kinnituseks, kuna politseisõiduki taga olev taust – telliskivisein, sildid, haljastus – võrreldes politseisõiduki asukohaga ei muutu.
Politseitööd mittetundvale isikule võib mõnikord politsei tegevuse põhjused ja alused jääda arusaamatuks, see ei tähenda, et politsei tegutseb seadusevastasel või koguni põhjusel, et ta ei tunne neid. Õiguskord on pidevas muutumises ja oma teadmisi politseiametnikud täiendavad regulaarselt toimuvatel täiendõppe- ja õppepäevadel.
Teie teabenõudes sisaldub mitmeid subjektiivseid hinnanguid. Näiteks väidate, et politsei tegeleb pseudoprobleemidega pöörates liigset tähelepanu alaealistele ja kuni 12 km/h sõidukiirust ületavatele sõidukijuhtidele. Kahjuks Te ei selgita, miks leiate, et tegemist ei ole valdkondadega, mis vajaksid politsei tähelepanu.
Pean vajalikuks selgitada, et politsei lähtub oma tegevuses riiklikul tasemel kokkulepitud prioriteetsete valdkondadega (nimetatakse Laulasmaa kokkuleppeks). Alaealised on politsei kõrgendatud tähelepanu all eelkõige seetõttu, et nemad oma väikese sotsiaalse kogemuse tõttu kuuluvad riskigruppi ja politseil on seadusega antud võimalusi mõjutada seadusekuulekalt käituma. Siin ei pea ma silmas vaid nende suhtes väärteomenetluse läbiviimist, aga ka alaealistele suunatud projektid, loengud ja muu ennetustegevus. Nende poolt toimepandud väärtegude menetlemine on vaid üks osa. Lubatud sõidukiiruse ületajad on potentsiaalsed liiklusõnnetuste põhjustajad. Erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, lubatud kiiruse ületamisel pikeneb pidurdusteekond ja lubatud sõidukiirusekiiruse kehtestamisel arvestatakse, et ootamatu ohu korral suudaks sõidukijuht sõiduki peatada. Samuti on teada asjaolu, et suuremal kiirusel kokkupõrke korral, mõjutavad sõidukis viibijaid oluliselt suuremad jõud, mis omakorda põhjustab raskemaid traumasid. Prioriteedid seatakse uuringute ja statistiliste andmete analüüsi tulemusena, seega mitte subjektiivsete kriteeriumide või sisetunde põhjal.
Arvestades eeltoodut, ei ole kindlasti Teie esitatud väidete puhul tegemist politsei pseudoprobleemidega. Politsei eesmärk on tagada seadusekuulekate inimeste turvalisus ja selleks rakendatakse erinevaid meetmeid.
Viimasena tunnete huvi, kas politsei ressursid kasutatakse 100% õigetes kohtades. Ressursijaotus tehakse erinevate konkreetse maakonna kohta käivate näitajate põhjal – elanikkond, kuritegevuse tase jms. Samal põhimõttel korraldatakse korrakaitsepolitsei igapäevast tööd. Ilmselt Teie arusaamine erineb riigi arusaamisest avaliku korra kaitsmisel kasutatavatest meetoditest ja taktikatest.
Tänan Teid julguse eest osundada politsei võimalikele kitsaskohtadele, tänu millele on meil tagasiside ja võimalus näha puudusi oma töös ja paremini korraldada oma ametnike täiendkoolitusi. Samas pean selgitama, et politseinike suhtes provotseeriv või demonstratiivne pildistamine, et kontrollida nende reaktsiooni ja „testida“ nende õigusalaseid teadmisi ei anna täielikku ettekujutust kõigist politsei töövaldkondadest ja politseiametnike käitumisest, kuivõrd tegemist on üksikute juhtumitega, mille põhjal ei ole võimalik teha üldistusi.
Soovi ja täiendavate küsimuste korral on Teil võimalus tulla politseijaoskonnajuhi vastuvõtule teisipäeviti kl. 10.00-12.00, registreerides ennast eelnevalt kas allakirjutanu e-mailile kirjutades või helistades.
LugupidamisegaMargus Kaldmale (Haapsalu Politseijaoskonna juht)
"kirjutan mureliku linnakodanikuna otse Teile, sooviksin, et
kommenteeriksite Haapsalu Politseijaoskonnas toimuvat seoses antud
Interneti saidil kirjeldatuga: http://politseivaatleja.blogspot.com/
(viitan postitustele pealkirjadega: Haapsalu Politsei odav ähvardus
ning hirmutamine; Haapsalu Politsei mängib taksot ning eirab
liikluseeskirju)
Kas Teile isiklikult ei tundu, et antud juhtumite puhul on
korrapidajad oma võimu kuritarvitanud? Samuti sooviksin teada, et miks
on Politseil nii vähesed seadusandlikud teadmised just Haapsalus?
(Olen nimelt viibinud pikemat aega Tartus ning Tallinnas ja ei saa
öelda sama sealsete korrapidajate kohta, kes vähemalt üritavad
selgitada missugusel ühel või teisel põhjusel kinni peeti). Ka tundub
mulle tihtipeale, et Haapsalu Politsei tegeleb tihti
pseudo-probleemidega nagu näiteks liigne tähelepanu alaealistele
ja/või 12km/h kiirust ületavatele juhtidele, samas kui pole saladus,
et tihtipealt kutsutakse Haapsalut lisaks Lastesõbralikule linnale ka
Narkopealinnaks?
Minu kirja eesmärk ei ole kedagi solvata või laimata, lihtsalt
linnakodaniku ning maksumaksjana tekkis küsimus, et kas ressursid
lähevad ikka 100% õigetesse kohtadesse?
PS, antud kiri on avalikult saadaval minu Facebooki Timeline'il. Teie
vastuse postitan samuti avalikult enda Facebooki leheküljele.
Lugupidamisega"
Vastus Haapsalu Politseijaoskonnast muutmata kujul:
Olen tutvunud Teie postitustega interneti lehel http://politseivaatleja.blogspot.com/
Kuna tegemist on ühepoolse info avaldamisega, siis ilmselt jääbki selle lugejatele mulje, justkui oleks Haapsalu politseinike teadmised seaduste tundmisel vähesed ja kuritarvitatakse politseile antud volitusi. Päris nii see siiski ei ole.
Mis puudutab teenistuses olevate politseinike või politseitehnika pildistamist, siis selles osas on Teil õigus, mingisugust keeldu fotode tegemisel ei ole. Seda on selgitatud ka meie ametnikele. Inimlikus plaanis mõistan politseinike arvamust, kuna õigus au ja väärikuse tagamisele laieneb üheaegselt nii isikutele, kelle tegevus ei ole kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all kui ka neile, kelle tegevus pakub huvi laiemale isikute ringile. Teisalt ei ole tegemist politseiametnike poolt sellise rikkumisega, mis vääriks pikemat käsitlust.
Küll aga pean Teile selgitama, et fotosid tehes ja neid internetis avaldamisel tuleb arvestada kolmandate isikute õigustele privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Kui politseinikud suhtlevad kolmandate isikutega, olgu siis tänaval, sõidukis või ka hoonetes, siis on need isikud allutatud politseitoimingutele (näit. küsitlemine ja dokumentide nõudmine: Politsei- ja piirivalve seadus, edaspidi PPVS § 7´16; riiklikule järelevalvele, või süüteomenetlustoimingule allutamine jne.) ja sellistel juhtudel tuleb politseil tagada nende inimeste põhiseadusega ja menetlusseadustikega garanteeritud õigusi. Sama kehtib sündmuskohtadel, kus politsei on õigus kehtestada viibimiskeeld sündmuskoha puutumatuse tagamiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks (PPVS § 7 ´31). Kuigi fotografeerimine avalikus kohas on lubatud, on siiski isikul õigus otsustada, kas teda jäädvustatakse või mitte. Samuti tuleb arvestada, et isik võib tunda ennast puudutatuna, kui teda seostatakse tegudega, mida ta ei ole pannud toime või sündmusega, milles ta ei ole olnud osaline. Siinkohal ma ei pea silmas teenistusülesandeid täitvaid politseiametnikke.
Ülaltoodu iseloomustab Teie blogis kirjeldatud juhtum, kus on lisatud fotod, kus politseinik võttis peale väikese tüdruku ja sõitis temaga minema, ei ole käsitletav taksoteenuse osutamisega. Antud juhul oli tegemist isikuga, kes leidis tänavalt eseme, mis tuli tema arvates politseile üle anda. Leiu vormistamiseks toimetatigi tütarlaps politseimajja ning hiljem tema soovitud aadressile. Seega on tekkinud olukord, kus asjasse mittepuutuv isik – tütarlaps – soovides käituda õiguskuulekana ja viia leid politseisse, on saanud teenimatult halvustavate kommentaaride osaliseks. See tekkis põhjusel, et kõrvalise isikuna Te ei saanud teada antud juhtumi faktilisi asjaolusid ja andsite neile oma tähenduse lähtudes eeldusest, et politseiametnik ei täida teenistuskohustusi nõuetekohaselt.
Kommenteerides Teie viidatud fotosid, millel on pildistatud politseisõidukit ja ühel fotol on näha politseiametnikku sõidukijuhina telefoniga rääkimas: need fotod ei anna objektiivset tõde. Politseiametniku sõnul sõitis ta politseisõidukiga, kui tema telefon helises, ta peatas sõiduki ja vastas telefonile. Samal ajal nägi ta, kuidas keegi peatus politseiauto juures ja tegi temast fotod. Antud juhul mingit liiklusseaduse rikkumist siin ei nähtu, kuna telefoniga suhtles sõiduki juht ajal, mil sõiduk ei liikunud. Tegelikult on Teie fotod sellele isegi kinnituseks, kuna politseisõiduki taga olev taust – telliskivisein, sildid, haljastus – võrreldes politseisõiduki asukohaga ei muutu.
Politseitööd mittetundvale isikule võib mõnikord politsei tegevuse põhjused ja alused jääda arusaamatuks, see ei tähenda, et politsei tegutseb seadusevastasel või koguni põhjusel, et ta ei tunne neid. Õiguskord on pidevas muutumises ja oma teadmisi politseiametnikud täiendavad regulaarselt toimuvatel täiendõppe- ja õppepäevadel.
Teie teabenõudes sisaldub mitmeid subjektiivseid hinnanguid. Näiteks väidate, et politsei tegeleb pseudoprobleemidega pöörates liigset tähelepanu alaealistele ja kuni 12 km/h sõidukiirust ületavatele sõidukijuhtidele. Kahjuks Te ei selgita, miks leiate, et tegemist ei ole valdkondadega, mis vajaksid politsei tähelepanu.
Pean vajalikuks selgitada, et politsei lähtub oma tegevuses riiklikul tasemel kokkulepitud prioriteetsete valdkondadega (nimetatakse Laulasmaa kokkuleppeks). Alaealised on politsei kõrgendatud tähelepanu all eelkõige seetõttu, et nemad oma väikese sotsiaalse kogemuse tõttu kuuluvad riskigruppi ja politseil on seadusega antud võimalusi mõjutada seadusekuulekalt käituma. Siin ei pea ma silmas vaid nende suhtes väärteomenetluse läbiviimist, aga ka alaealistele suunatud projektid, loengud ja muu ennetustegevus. Nende poolt toimepandud väärtegude menetlemine on vaid üks osa. Lubatud sõidukiiruse ületajad on potentsiaalsed liiklusõnnetuste põhjustajad. Erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, lubatud kiiruse ületamisel pikeneb pidurdusteekond ja lubatud sõidukiirusekiiruse kehtestamisel arvestatakse, et ootamatu ohu korral suudaks sõidukijuht sõiduki peatada. Samuti on teada asjaolu, et suuremal kiirusel kokkupõrke korral, mõjutavad sõidukis viibijaid oluliselt suuremad jõud, mis omakorda põhjustab raskemaid traumasid. Prioriteedid seatakse uuringute ja statistiliste andmete analüüsi tulemusena, seega mitte subjektiivsete kriteeriumide või sisetunde põhjal.
Arvestades eeltoodut, ei ole kindlasti Teie esitatud väidete puhul tegemist politsei pseudoprobleemidega. Politsei eesmärk on tagada seadusekuulekate inimeste turvalisus ja selleks rakendatakse erinevaid meetmeid.
Viimasena tunnete huvi, kas politsei ressursid kasutatakse 100% õigetes kohtades. Ressursijaotus tehakse erinevate konkreetse maakonna kohta käivate näitajate põhjal – elanikkond, kuritegevuse tase jms. Samal põhimõttel korraldatakse korrakaitsepolitsei igapäevast tööd. Ilmselt Teie arusaamine erineb riigi arusaamisest avaliku korra kaitsmisel kasutatavatest meetoditest ja taktikatest.
Tänan Teid julguse eest osundada politsei võimalikele kitsaskohtadele, tänu millele on meil tagasiside ja võimalus näha puudusi oma töös ja paremini korraldada oma ametnike täiendkoolitusi. Samas pean selgitama, et politseinike suhtes provotseeriv või demonstratiivne pildistamine, et kontrollida nende reaktsiooni ja „testida“ nende õigusalaseid teadmisi ei anna täielikku ettekujutust kõigist politsei töövaldkondadest ja politseiametnike käitumisest, kuivõrd tegemist on üksikute juhtumitega, mille põhjal ei ole võimalik teha üldistusi.
Soovi ja täiendavate küsimuste korral on Teil võimalus tulla politseijaoskonnajuhi vastuvõtule teisipäeviti kl. 10.00-12.00, registreerides ennast eelnevalt kas allakirjutanu e-mailile kirjutades või helistades.
LugupidamisegaMargus Kaldmale (Haapsalu Politseijaoskonna juht)
Subscribe to:
Posts (Atom)