Kodaniku kiri muutmata kujul:
"kirjutan mureliku linnakodanikuna otse Teile, sooviksin, et
kommenteeriksite Haapsalu Politseijaoskonnas toimuvat seoses antud
Interneti saidil kirjeldatuga: http://politseivaatleja.blogspot.com/
(viitan postitustele pealkirjadega: Haapsalu Politsei odav ähvardus
ning hirmutamine; Haapsalu Politsei mängib taksot ning eirab
liikluseeskirju)
Kas Teile isiklikult ei tundu, et antud juhtumite puhul on
korrapidajad oma võimu kuritarvitanud? Samuti sooviksin teada, et miks
on Politseil nii vähesed seadusandlikud teadmised just Haapsalus?
(Olen nimelt viibinud pikemat aega Tartus ning Tallinnas ja ei saa
öelda sama sealsete korrapidajate kohta, kes vähemalt üritavad
selgitada missugusel ühel või teisel põhjusel kinni peeti). Ka tundub
mulle tihtipeale, et Haapsalu Politsei tegeleb tihti
pseudo-probleemidega nagu näiteks liigne tähelepanu alaealistele
ja/või 12km/h kiirust ületavatele juhtidele, samas kui pole saladus,
et tihtipealt kutsutakse Haapsalut lisaks Lastesõbralikule linnale ka
Narkopealinnaks?
Minu kirja eesmärk ei ole kedagi solvata või laimata, lihtsalt
linnakodaniku ning maksumaksjana tekkis küsimus, et kas ressursid
lähevad ikka 100% õigetesse kohtadesse?
PS, antud kiri on avalikult saadaval minu Facebooki Timeline'il. Teie
vastuse postitan samuti avalikult enda Facebooki leheküljele.
Lugupidamisega"
Vastus Haapsalu Politseijaoskonnast muutmata kujul:
Olen tutvunud Teie postitustega interneti lehel http://politseivaatleja.blogspot.com/
Kuna tegemist on ühepoolse info avaldamisega, siis ilmselt jääbki selle lugejatele mulje, justkui oleks Haapsalu politseinike teadmised seaduste tundmisel vähesed ja kuritarvitatakse politseile antud volitusi. Päris nii see siiski ei ole.
Mis puudutab teenistuses olevate politseinike või politseitehnika pildistamist, siis selles osas on Teil õigus, mingisugust keeldu fotode tegemisel ei ole. Seda on selgitatud ka meie ametnikele. Inimlikus plaanis mõistan politseinike arvamust, kuna õigus au ja väärikuse tagamisele laieneb üheaegselt nii isikutele, kelle tegevus ei ole kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all kui ka neile, kelle tegevus pakub huvi laiemale isikute ringile. Teisalt ei ole tegemist politseiametnike poolt sellise rikkumisega, mis vääriks pikemat käsitlust.
Küll aga pean Teile selgitama, et fotosid tehes ja neid internetis avaldamisel tuleb arvestada kolmandate isikute õigustele privaatsusele ja eraelu puutumatusele. Kui politseinikud suhtlevad kolmandate isikutega, olgu siis tänaval, sõidukis või ka hoonetes, siis on need isikud allutatud politseitoimingutele (näit. küsitlemine ja dokumentide nõudmine: Politsei- ja piirivalve seadus, edaspidi PPVS § 7´16; riiklikule järelevalvele, või süüteomenetlustoimingule allutamine jne.) ja sellistel juhtudel tuleb politseil tagada nende inimeste põhiseadusega ja menetlusseadustikega garanteeritud õigusi. Sama kehtib sündmuskohtadel, kus politsei on õigus kehtestada viibimiskeeld sündmuskoha puutumatuse tagamiseks ja süüteomenetluse läbiviimiseks (PPVS § 7 ´31). Kuigi fotografeerimine avalikus kohas on lubatud, on siiski isikul õigus otsustada, kas teda jäädvustatakse või mitte. Samuti tuleb arvestada, et isik võib tunda ennast puudutatuna, kui teda seostatakse tegudega, mida ta ei ole pannud toime või sündmusega, milles ta ei ole olnud osaline. Siinkohal ma ei pea silmas teenistusülesandeid täitvaid politseiametnikke.
Ülaltoodu iseloomustab Teie blogis kirjeldatud juhtum, kus on lisatud fotod, kus politseinik võttis peale väikese tüdruku ja sõitis temaga minema, ei ole käsitletav taksoteenuse osutamisega. Antud juhul oli tegemist isikuga, kes leidis tänavalt eseme, mis tuli tema arvates politseile üle anda. Leiu vormistamiseks toimetatigi tütarlaps politseimajja ning hiljem tema soovitud aadressile. Seega on tekkinud olukord, kus asjasse mittepuutuv isik – tütarlaps – soovides käituda õiguskuulekana ja viia leid politseisse, on saanud teenimatult halvustavate kommentaaride osaliseks. See tekkis põhjusel, et kõrvalise isikuna Te ei saanud teada antud juhtumi faktilisi asjaolusid ja andsite neile oma tähenduse lähtudes eeldusest, et politseiametnik ei täida teenistuskohustusi nõuetekohaselt.
Kommenteerides Teie viidatud fotosid, millel on pildistatud politseisõidukit ja ühel fotol on näha politseiametnikku sõidukijuhina telefoniga rääkimas: need fotod ei anna objektiivset tõde. Politseiametniku sõnul sõitis ta politseisõidukiga, kui tema telefon helises, ta peatas sõiduki ja vastas telefonile. Samal ajal nägi ta, kuidas keegi peatus politseiauto juures ja tegi temast fotod. Antud juhul mingit liiklusseaduse rikkumist siin ei nähtu, kuna telefoniga suhtles sõiduki juht ajal, mil sõiduk ei liikunud. Tegelikult on Teie fotod sellele isegi kinnituseks, kuna politseisõiduki taga olev taust – telliskivisein, sildid, haljastus – võrreldes politseisõiduki asukohaga ei muutu.
Politseitööd mittetundvale isikule võib mõnikord politsei tegevuse põhjused ja alused jääda arusaamatuks, see ei tähenda, et politsei tegutseb seadusevastasel või koguni põhjusel, et ta ei tunne neid. Õiguskord on pidevas muutumises ja oma teadmisi politseiametnikud täiendavad regulaarselt toimuvatel täiendõppe- ja õppepäevadel.
Teie teabenõudes sisaldub mitmeid subjektiivseid hinnanguid. Näiteks väidate, et politsei tegeleb pseudoprobleemidega pöörates liigset tähelepanu alaealistele ja kuni 12 km/h sõidukiirust ületavatele sõidukijuhtidele. Kahjuks Te ei selgita, miks leiate, et tegemist ei ole valdkondadega, mis vajaksid politsei tähelepanu.
Pean vajalikuks selgitada, et politsei lähtub oma tegevuses riiklikul tasemel kokkulepitud prioriteetsete valdkondadega (nimetatakse Laulasmaa kokkuleppeks). Alaealised on politsei kõrgendatud tähelepanu all eelkõige seetõttu, et nemad oma väikese sotsiaalse kogemuse tõttu kuuluvad riskigruppi ja politseil on seadusega antud võimalusi mõjutada seadusekuulekalt käituma. Siin ei pea ma silmas vaid nende suhtes väärteomenetluse läbiviimist, aga ka alaealistele suunatud projektid, loengud ja muu ennetustegevus. Nende poolt toimepandud väärtegude menetlemine on vaid üks osa. Lubatud sõidukiiruse ületajad on potentsiaalsed liiklusõnnetuste põhjustajad. Erinevate uuringutega on kindlaks tehtud, lubatud kiiruse ületamisel pikeneb pidurdusteekond ja lubatud sõidukiirusekiiruse kehtestamisel arvestatakse, et ootamatu ohu korral suudaks sõidukijuht sõiduki peatada. Samuti on teada asjaolu, et suuremal kiirusel kokkupõrke korral, mõjutavad sõidukis viibijaid oluliselt suuremad jõud, mis omakorda põhjustab raskemaid traumasid. Prioriteedid seatakse uuringute ja statistiliste andmete analüüsi tulemusena, seega mitte subjektiivsete kriteeriumide või sisetunde põhjal.
Arvestades eeltoodut, ei ole kindlasti Teie esitatud väidete puhul tegemist politsei pseudoprobleemidega. Politsei eesmärk on tagada seadusekuulekate inimeste turvalisus ja selleks rakendatakse erinevaid meetmeid.
Viimasena tunnete huvi, kas politsei ressursid kasutatakse 100% õigetes kohtades. Ressursijaotus tehakse erinevate konkreetse maakonna kohta käivate näitajate põhjal – elanikkond, kuritegevuse tase jms. Samal põhimõttel korraldatakse korrakaitsepolitsei igapäevast tööd. Ilmselt Teie arusaamine erineb riigi arusaamisest avaliku korra kaitsmisel kasutatavatest meetoditest ja taktikatest.
Tänan Teid julguse eest osundada politsei võimalikele kitsaskohtadele, tänu millele on meil tagasiside ja võimalus näha puudusi oma töös ja paremini korraldada oma ametnike täiendkoolitusi. Samas pean selgitama, et politseinike suhtes provotseeriv või demonstratiivne pildistamine, et kontrollida nende reaktsiooni ja „testida“ nende õigusalaseid teadmisi ei anna täielikku ettekujutust kõigist politsei töövaldkondadest ja politseiametnike käitumisest, kuivõrd tegemist on üksikute juhtumitega, mille põhjal ei ole võimalik teha üldistusi.
Soovi ja täiendavate küsimuste korral on Teil võimalus tulla politseijaoskonnajuhi vastuvõtule teisipäeviti kl. 10.00-12.00, registreerides ennast eelnevalt kas allakirjutanu e-mailile kirjutades või helistades.
LugupidamisegaMargus Kaldmale (Haapsalu Politseijaoskonna juht)
