Politseihoone katuselt kukkunud jääkamakad vaikiti lihtsalt maha

KIRI VÄLJA: 

Sooviks saada selgitustaotlusena teada kui palju on Haapsalu Politseijaoskond saanud raha hoone hooldustöödeks. Pean silmas lume koristamist katustelt, sest Vabariigi aastapäeva tähistamisel kukkus alaealisele poisile paraku lume ja jää segu hoone katuselt (uksest väljudes) pähe ja tekib kahtlustus, et sellist asja, kui lume koristamist katustelt, ei ole hoonele selle talve jooksul üldse tehtud.

Vastus võib olla aasta mõistes 2012. ja 2013. aastal (kui on üldine aastane hoolduskulu) ja kui spetsiaalselt talveks, siis talvine summa.

Esitasin arupärimise ka Haapsalu Politseijaoskonna juhile, et millal on hooldustöid sooritatud, kes sooritas ning palju raha kulus.

--------------------

KIRI SISSE:

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on käesoleval talvel lasknud mitmel korral politseimaja katuse rohkest lumest puhastada, viimati tehti seda peale suuremat lumesadu 27. detsembri. Tänavu jaanuaris võtsime kasutusele täiendavad abinõud ning paigaldasime katusele jää- ja lumetõkked.

23. veebruaril hakkas päike lund sulatama ja koos sulaveega liikus väike kogus katusel lumetõkke taga olnud lund katuse servani ja 24. veebruaril varisesid mõned pudedad sulalumetükid katuselt alla tänavale. Ükski laps meie andmetel jää ega lumega pihta ei saanud. Seda kinnitas ka naiskodukaitse esindaja, kes oli koos lastega. Meie andmetel keegi kannatada ei saanud. 

Vabandame kõigi nende ees, keda vahejuhtum ehmatas ja lubame teha omalt poolt kõik võimaliku, et selline asi tulevikus ei korduks. 

Hooldustööde hind on vastavalt lepingule konfidentsiaalne info ja ei kuulu kolmandatele poolte avaldamisele.

--------------------
KIRI VÄLJA:

Olen üllatunud kui ilusti suudavad riigiasutused lahendada ebameeldivaid probleeme!

Kus ligi 2 kuud mingeid katuse hooldustöid ei toimu (talvekuudel - rõhutagem, et neid on kokku 3) ja siis rahvarohkel hetkel kukuvad inimeste kõrvale (õnneks siiski mööda) maha, kusjuures ei näinud ma ühtegi asjaolu mis oleks Riigi Kinnisvara AS-i või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tehtud, et võimalik õnnetus üldse ära hoida?

Huvi pakub ka Teie väide: "Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on käesoleval talvel lasknud mitmel korral politseimaja katuse rohkest lulmest puhastada, viimati tehti seda peale suuremat lumesadu 27. detsembril." Täpsustaksin siis teistele meili-listis olevatele isikutele, et mitmel korral tähendab Teie mõistes kaks korda. Seda tõendab Haapsalu Politseijaoskonna juht M. Kaldma vastuskiri ja sedagi katuse ehitustööde käigus "Ehitustööde käigus telliti meie poolt Riigi Kinnisvara AS-ilt kahel korral suurte lumesadude ajal (12.12.2012 ja 28.12.2012) lumetõrje katuselt. "Alates 2012. aasta novembrist kuni käesoleva aasta jaanuari keskpaigani teostati seoses Haapsalu politseimaja rekonstrueerimise töödega ka hoone katusekatte täielik vahetus..."

Lühidalt tundub ilmselgelt loogiline, et katuse ehituse ajal tehakse katusel lumepuhastust, aga jaanuari keskpaigast kuni novembri lõpuni ei ole katust ilmselgelt hooldatud "heaperemehelikult" ja seega ei ole tehtud selleks kõike, et õnnetust ära hoida, mis õnneks Teie väite kohaselt ära jäi.

Lisaksin Teile siis pildi peale esimest "sadu" ja ilmselgelt on pilt tehtud enne antud situatsiooni.

Kokkuvõtteks pole Riigi Kinnisvara AS ja Politsei- ja Piirivalveamet teinud kõike selleks, et võimaliku õnnetust ei juhtuks ja minul kui kodanikul on kurb seda tõdeda.

NYPD politseinik kinkis kodutule sokid ja jalanõud!

Positiivne artikkel!

Mingil põhjusel ei suuda Eesti meedia ajaga kaasas käia ning ei suuda kajastada väga värsket facebooki "sensatsiooni". Tegu oli NYPD (New York) politseinikuga, kes andis kodutule mehele paari sokke ja ilmastikukindlad jalanõud. Soovitan lugeda orginaalsetest allikatest (inglisekeelsed!).

Police Officer Larry DePrimo (Facebook NYPD page)

New Yorki politseijaoskonna politseiniku lahkus on põhjustanud internetis väga suure positiivse vastukaja tänu pildile, mille pildistas mööduv turist.

14. novembril oli Jennifer Foster koos oma abikaasaga külastamas Times Square-i kui neile jäi silma kodutu kes küsis möödujatelt sente. Foster töötab ise samuti politseiasutuses, mitte patrullpolitseinikuna.

Kui ta oli lähenemas kodutule saabus NYPD politseinik kodutu mehe seljataha ja ütles kodutule, et tal on „size 12“ (jalanõude suurus Ühendriikides) jalanõud sulle, ilmastikukindlad, ja paneme need sulle jalga. Ametnik kükitas ning hakkas kodutule sokke jalga panema, seejärel jalanõud.

Fosteri sõnul politseiametnik ei teadnud, et ta vaatas ning tegi pilti situatsioonist.

„Ma olen töötanud politseiametis 17 aastat. Ma pole kunagi nii vaimustunud terve oma elu jooksul. Ma ei saanud selle politseiametniku nime,“ oli kirjas NYPD-le.

Politseiametnikuks osutus Lawrence DePrimo, 25, ja töötab Long Island regioonis.

DePrimo liitus NYPD-ga aastal 2010 ja elab koos oma vanematega. Ta on üllatunud tähelepanust mis on temale laskunud ning tal polnud õrna aimugi pildist või sellest, et midagi sellist võiks üldse internetis lõppeda, ütles DePrimo New York Times-ile.

„Mul oli kaks paari sokke ning mul oli ikka külm,“ sõnas DePrimo ajalehele. Ta sai teada, et mees, kelle nime ta ei tea, kannab „size 12“ (jalanõude suurus Ühendriikides) ja ta läks Skechersi jalanõude poodi ja ostis ilmastikukindlad jalanõud $75 dollari eest (750-850 krooni?). DePrimo väitel oli mees jalanõudest vaimustuses ning ta läks oma teed edasi.

DePrimo jättis enda vesti taskusse tšeki meenutamaks „et mõnikord on teistel veel hullem“.

NewYork Times
Newsday
ABCnews (video)

Politseil on seaduslik õigus Teile valetada!

Negatiivne artikkel!

Oleme saanud kirju kus soovitakse saada selgust teatud situatsioonidele. Põhiline kus politseiametnik väidab ühte, aga reaalsus on teine. Muidugi on inimlik, et ka politseiametnikud eksivad, aga see peaks olema siiski võimalikult limiteeritud võimalustega kus ametnik eksib elementaarsete teadmiste poolest. Toon näite meie lugejalt:

Sõitsin motorolleriga maanteel 90 kiiruse piirang , Politsei mõõtis radariga kiirust ja sõitsin sinna sisse 83kmh +- 3kmh ja mulle koostati protokoll kiiruse ületamise eest  Trahvi sain kiirmenetlusega 20 eurot. Kui protokoll oli koostatud siis küsisin politseiniku käest ,et kas ma nüüd ei saa ARK-is teooria ja sõidu eksamit teha (autojuhiload) ja politseinik vastas mulle sellepeale , et ma saan küll , et roller ja auto on kaks eriasja . olin üsna rahulik . 2 nädalat hiljem läksin ARK-i teooria eksamiks aega kirja panema ja mulle öeldi sealt , "Makske täna trahv ära ja tulge tagasi järgmine aasta samal ajal."

 

See on ehtne näide, kus politseiametnik mõtleb, et ta teab kõike ja isegi kui ei tea, suudab ta loogiliselt võttes seadust lahti seletada. 

Mis on aga antud juhul reaalsus?

”Mopeed on sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h,” ütles Lääne prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Sander Peremees.

Tema sõnul sätestab liikluseeskiri, et mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistaja nõuetele. Kui valmistaja on mopeedile paigaldanud kiiruspiiriku, siis ei tohi seda omavoliliselt ära võtta. Kui seda siiski tehakse, võib Peremehe kinnitusel järgneda karistusena rahatrahv kuni 40 eurot. ”Sama paragrahvi järgi võib mopeedijuhti karistada ka kiiruse ületamise eest,” lisas Peremees.

Paraku on politseil õigus inimestele valetada. Antud hetkel ametnik eksis, sest liiklusseaduse järgi on ka motoroller/mopeed mootorsõiduk ning see takistab juhilubade saamist.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine

 (1) Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:

 1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust või

 2) on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja kes soovib omandada täiendavalt auto juhtimisõigust ning

 3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest.

§ 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

Materjal liiklusseadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021

Ja tulebki tõdeda, et on kurb kui kodanikud lihtsalt ei saa informatsiooni või ei saa õiget informatsiooni inimestelt, kes on kohustatud seda jagama. Isegi kui ei tea, inimlik oleks see kasvõi välja uurida, aga antud juhul oleks kõlvanud liiklusseaduse vaatamisestki (kuna trahviotsus tehti samamoodi antud paragrahvi alt – oleks võinud lihtsalt lugeda)

Samuti tahaksin lisada mida see näitab! See näitab kuidas politseiametnikud lihtsalt õpivad pähe (kirjutavad ülesse) paragrahvi mille alusel trahv välja kirjutada, aga seda lugeda kohe kuidagi kas ei raatsi või ei taha. Kurb, aga antud hetkel on tegu tahtliku trahviotsuse väljakirjutamisega kui robot, mitte kui inimene. Kes aga väitis, et tegu oli inimesega...?

Piirivalvurid – pööravad liikluses Teie tähelepanu liiklusohutusele

Positiivne artikkel!

Sattusime kokku kahe Politsei- ja Piirivalveameti ametnikuga (piirivalvuriga) kes osalesid liiklusoperatsioonil.

Ametnik Mart-i kohta ei ole Meil mitte mingisuguseid pretensioone – tore, sõbralik ja väga töökas ametnik. Nähes Minu huvi antud ametisõiduki kohta, tuli ja küsis, kas ma soovin teada, mida kaks piirivalvurit siin niimoodi teevad? Kuna ametniku professionaalsus oli üllatav, kuulasin Teda huviga. Nimelt käimas on politseioperatsioon: kergliiklejad, autode tehnoseisundid. Viimase puhul tekkis küsimus, et kas antud operatsioon on ka peadirektori määrusena allkirjastatud. Vastus oli jaatav ning soovisime täpsemalt teada, mis on määruse number. Järgnes kõne välijuhile.

Siinkohal ongi norimist väärt seik, et saime teada, et antud juhul ei ole tegu üle-eestilise politseioperatsiooniga ehk puudub peadirektori allkirjastatud määrus. Ja tekkis paraku koheselt kahtlus, kas ametnikel on üldse õrna aimugi mida neil on kästud teha. See selleks...

Kõige rohkem on kiitu väärt aga koht, et ametnikud väidetavalt ei olnud koostanud ühtegi trahvi ning see ei olnud ka nende eesmärgiks antud päeval (mis on ehtne PPA muster-vastus). Põhiline oligi liiklejate informeerimine näiteks katkisest esitulest või telefoniga rääkimisest sõidu ajal. See on Meie poolt suuresti kiitu väärt ja selline peabki olema Politsei- ja Piirivalveameti põhiülesanne, mitte täita riigikassat igal võimalikul moel.

Rõhutame, et antud artikkel on mõeldud siiski pigem positiivseks vastukajaks ja toomaks esile tublisid ja töökaid ametnike, kes soovivad kõigest head! Selline tore situatsioon on Meil ka jäädvustatud videole, aga austades antud ametniku (kes minuga suhtles), otsustasime jätta see avalikkusele kättesaamatuks. 

Samuti lisame, et edastame kiituse ka Politsei- ja Piirivalveametile!

Turvatöötaja ja politsei

Negatiivne artikkel!

Poe turvatöötajad ja politsei ei sobi kokku. Miks?

Kui sa sisened poodi "pättidega - maakeeles noortega", tekib turvatöötajal kohe probleem ja ta üritab kohe probleemi lahendada probleemi tekitamisega. Kui aga kutsud politsei, sest arvad, et oled võimsam ning tähtsam kui teised, on see ikka väga häiriv.

Mis siis juhtus?
Sisenesime kaubanduskeskusesse ja istusime pinkidele. Turvatöötaja ülbe suhtumine ja problemaatiline käitumine oli paraku alla igasuguse taseme. Väita, et noortega tegelemiseks on vaja litsentsi, ja me rikume eravalduses avaliku korda pinkidel istudes...? 

Kohale saabusid lõpuks politseiametnikud - uskumatu, et saabusid. Põhjus oli siis turvatöötaja väide, et ta ei saa noortekambaga hakkama ning me ei allunud tema korraldustele lahkuda. Paraku ta ei palunud ühtegi korda meil lahkuda.

Politseiametnikud soovisid saada ütluseid nendele jaburatele väidetele ning soovisid ka nime...

Mis on aga valesti?
Valesti on suhtumine, valesti on süsteem - kui otseses mõttes ebapädev turvatöötaja teeb politsei lühinumbrile "110" vale kaebuse, tähendab see seda, et politseiametnikud peavadki Sind ahistama, sest kõne tuli. Kas see mitte ei tundu jabur?

Kas asi ei peaks mitte olema, et enne tõestatakse, siis süüdistatakse? Miskit on siin valesti...

Taatlemata kaalud

Negatiivne artikkel!

Toome Teieni Politsei- ja Piirivalveameti ühe lähiajaloo suurima skandaali lisaloo mida ei ole käsitletud avalikult meedia poolt

Saime enda valdusesse antud dokumendi, 22 leheküljelise distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, ja soovime antud kokkuvõttest kajastada ka esimese poole loost.

Lugu sai alguse 25. jaanuaril 2012, kui Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollile laekus informatsioon, mille kohaselt võivad olla kasutusel taatlemata kaalud, mida kasutatakse raskeveokite kaalumisel.

Samal päeval kontrolliti ka antud vihjet ning tuli välja tõsiasi, et kaheksast kaalust kaks olid taatlemata.

21. jaanuaril 2012, koostasid Ida prefektuuri politseiametnik väärteoprotokolli X isikule, massimõõtmeseadme protokollil oli aga märgitud mõõtmisel kasutatud kaaluks kaal, mis oli taatlemata. Antud kaalu taatlemisperiood lõppes 18. jaanuaril ning taadeldi taas 23. jaanuaril. 

24. jaanuaril 2012, koostasid Ida prefektuuri politseiametnik väärteoprotokolli Y isikule,  massimõõtmeseadme protokolli alusel kasutati kõiki kaheksat politseibussis olevat kaalu. Kasutati kaalu mis oli taatlemata ning samuti kasutati kaalu mida paraku kontrollimise momendil politseibussis tegelikult ei olnud. Kaal asus taatlemisel ja sai taadeldud 25. jaanuaril 2012.